Pilti olen viimasel ajal üsna vähe teinud. Nii selle pärast, et igapäevatöö mattis kogu aja ning tekitas omajagu stressi kui ka lihtsalt põhjusel, et tundsin kevadel, et peaksin võtma korraks aja maha kõigi asjadega oma elus, kus hakkab iseendale elamise tunne kuidagi kaduma. Või vähemalt täna ma niimoodi seda korraga tekkinud motivatsioonipuudust ja segadustunnet tõlgendan. Aga see selleks, kes on tähelepanelikum, on ilmselt märganud, et olen vähemalt veidi tegelenud kodulehe korrastamisega ning eks sügise tulles vaikselt jõuan jälle tagasi ka kaamera hoidmiseni.
Mis aga ühel...
Sattusin nädala sees pealinna käima ja kuna Fotografiskas on aprilli lõpuni väljas Anton Corbijni näitus "Corbijn, Anton", tundus loogiline ka selle väisamine. Eks ma juba ette teadsin, et see hea on ja kuna temaatika on ka see, mis mind kõnetab, siis eks ma olin oodanud juba päris pikka aega võimalust seda näha.
Aga nagu ka eelmisel korral Lindberghist heietades, alustaksin hoopis teisest näitusest. Ja sel korral pean tõdema, et galeriist välja astudes ma tundsin, et tegelikult kõnetas mind isegi see rohkem. Räägin siis kõigepealt veidi Inta Ruka näitusest "Paigad nimega...
Vahel tuleb tulla välja ka mugavustsoonist. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks hakata pihta sellest, kuidas ma juba korra suvel keerasin kaamera ette aastat paar riiulil seisnud objektiivi. Tegu oli vana ja päevi näinud Takumar 135mm f3.5 tähistust kandva "toruga". Viimati olin seda veel peegelkaamera ees kasutanud, nüüd sai see adapteriga Sony hübriidi ette paigaldatud. Kuna tol korral jäi aega väheks, siis väga põhjalikult ma ei suutnudki seda läbi katsetada ning ka tunded, kas see objektiiv mulle konkreetse kere ees meeldib või mitte, jäid pisut segaseks.
Järgmisel korral...
Vaadates kalendrisse, tervitab meid seal aasta, mis tähistab veerandi 21. sajandi täitumist. Jah, täpselt veerandsada aastat oleme olnud uues sajandis, mis on maailma üsna palju muutnud. Muutnud seda, kuidas me elame, kes me oleme ning ka seda, kuidas me maailma tajume. Või võib-olla kuidas meile näidatakse, et seda tajuma peaks.
Justnimelt, seda, kuidas me tajuma peaks. Mulle tundub, et inimene pole moest ja trendidest olnud kunagi nii palju mõjutatud, kui täna. Odav kiirmood võidutseb rõivamüügis, autotootjate autod kipuvad järjest enam ühte nägu, ning kahjuks mitte enam ilusat,...
Viimasest postitusest on veidi aega mööda läinud, nii selle pärast, et kevad on ajaliselt kuidagi väga kiire olnud ning pole aega kirjutada olnud kui ka selle pärast, et tegelikult võtsin korraks ka aja maha ja üritasin veidi mõelda enda jaoks selgemaks seda, mida ma pildi mõttes teha tahan ning kuidas selleni lõpuks jõuda.Sirvides portfooliot, hakkas silma, et sealt vaatab ka omajagu laiskust vastu - põhimõtteliselt on seal väga vähe nö. "põllumaterjali" ning enamus pilte on ikkagi stuudios tehtud. Üheks eesmärgiks panin ka sel suvel veidi aega panustada loomuliku valguse...