Viimasest postitusest on veidi aega mööda läinud, nii selle pärast, et kevad on ajaliselt kuidagi väga kiire olnud ning pole aega kirjutada olnud kui ka selle pärast, et tegelikult võtsin korraks ka aja maha ja üritasin veidi mõelda enda jaoks selgemaks seda, mida ma pildi mõttes teha tahan ning kuidas selleni lõpuks jõuda.Sirvides portfooliot, hakkas silma, et sealt vaatab ka omajagu laiskust vastu - põhimõtteliselt on seal väga vähe nö. "põllumaterjali" ning enamus pilte on ikkagi stuudios tehtud. Üheks eesmärgiks panin ka sel suvel veidi aega panustada loomuliku valguse...
Täna teeksin veidi juttu sellest, mis Sind ees ootab, kui otsustad usaldada mind endast fotosid jäädvustama.
Üsna tihti kohtan küsimusi stiilis "kuidas see ikkagi välja näeb?" Kuigi ma olen põgusalt kodulehel teemat puudutanud, kirjutan ka eraldi postituse, kordamine olevat tarkuse vanaema, või midagi sarnast. Ja kuna ma võib-olla ei toimeta ka päris nii, nagu valdav enamus täna turul olevatest fotograafidest, siis räägingi natuke lähemalt sellest, mismoodi kõik välja näeb.
Minu juurde aega broneerides pead arvestama sellega, et kohtume kolmel korral. Esimest korda selleks,...
Alustan tänast ränti fotoga minu jaoks sümboolsest kaamerast.
Nimelt mäletan, et ilmselt sellesama objektiiviga kastiga tehti minust esimesed korralikud fotod, mida mäletan lapsepõlvest. Või vähemalt legendi järgi see kaamera pärineb samast Tartu stuudiost, kus mäletan üht onklit meie peret pildistamas umbes aastal 1986 või 1987. Kuigi ma olin tollal umbes sama vana, kui mu noorem laps hetkel, on mulle mällu sööbinud kustumatu mälestus sellest, kui äge seal stuudios tundus ja ma mäletan põnevustunnet, millega ma papi toimetamisi jälgisin. Minu jaoks oli tegemist võluriga...