Fotograafile

Olen uhkusega end nimetanud Pentaxistiks, seda umbes aastast 2000, kui oma esimese Pentaxi peegelkaamera omanikuna esimese rulli filmi ilmutusest kätte sain ning leidsin, et minu jaoks on selle kaamera loodav pilt selle eest makstud raha väärtust kordades ületav. Olen seda ka täna, omades paari erinevat Pentaxi nime kandvat kaamerat. Käesolev kirjutis aga räägib hoopistükis teisest, mind tänaseks juba pea samapalju inspireerivast kaameramargist. Nüüd jõudes eelmise aasta hilissuve juurde, siis õnnestus kukutada oma K1 statiiviga selili, mille käigus purunes selle pildiotsija...


Continue Reading »

Üsna tihti kohtan teemasid, kus keegi küsib nõu, millist kaamerat soetada või palutakse võrrelda üht kaamerat teisega. Ilma täpsustamata, mille pildistamiseks kaamerat kasutada soovitakse. Oleme siin oma sõpradega vahest ikka filosofeerinud teemal, et iga kaameraga saab pilti teha, kui seda tunda ning osata arvestada selle puudujääkidega ühes või teises vallas. Täna, digiajastul, on millegipärast paljudel alustavatel fotograafidel jäänud mulje, et pildi toob ära eelkõige hea tehnika ning kui seda ka päriselt kätte saada ei õnnestu, siis aitavad igasugused fototöötlusvahendid...


Continue Reading »

Alustan seda juttu tsiteerides üht vana õllereklaami - "asi on maitses". Just. Käies üsna palju külalisena ringi erinevaid üritusi mööda, satun tihtilugu hiljem vaatama ka seal jäädvustatud fotosid, mida korraldaja sotsiaalmeedias või muus kanalis jagab. Ja vahel jääb silma selle materjali kvaliteet, või pigem tihtilugu, olgem täpsed, selle puudumine. Ja siis hakkad tahes-tahtmata mõtlema, miks see nii on. Vahel harva mõnd üritust pildistades saan fotograafi seisukohast aru, miks selline töö on pigem vähe köitev - suur osa protsessist on tuim rutiin ning ülipisike...


Continue Reading »

Alustan tänast ränti fotoga minu jaoks sümboolsest kaamerast. Nimelt mäletan, et ilmselt sellesama objektiiviga kastiga tehti minust esimesed korralikud fotod, mida mäletan lapsepõlvest. Või vähemalt legendi järgi see kaamera pärineb samast Tartu stuudiost, kus mäletan üht onklit meie peret pildistamas umbes aastal 1986 või 1987. Kuigi ma olin tollal umbes sama vana, kui mu noorem laps hetkel, on mulle mällu sööbinud kustumatu mälestus sellest, kui äge seal stuudios tundus ja ma mäletan põnevustunnet, millega ma papi toimetamisi jälgisin. Minu jaoks oli tegemist võluriga...


Continue Reading »

Seda lugu alustan umbes viie aasta tagusest ajast. Olin hakanud üsna värskelt tegema seda, mida hetkel teen, ehk leidnud kaamera ette esimesed ohvrid, kellest siis suurepärane portree pildistada. Või no kui täpsem olla, siis vähemalt seda viimast ma ise arvasin. Ja eks ma tegin siis seda, mida iga enda töö üle uhke fotograaf teeb - tormasin värskelt ahjusooja pilti kohe internetti jagama. Kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis ma tollal tegelikult ei teadnud inimeste pildistamisest suurt midagi. Kogu asi käis sisetunde järgi ning pusisin vist rohkem tehniliste detailide kallal,...


Continue Reading »