Olen uhkusega end nimetanud Pentaxistiks, seda umbes aastast 2000, kui oma esimese Pentaxi peegelkaamera omanikuna esimese rulli filmi ilmutusest kätte sain ning leidsin, et minu jaoks on selle kaamera loodav pilt selle eest makstud raha väärtust kordades ületav. Olen seda ka täna, omades paari erinevat Pentaxi nime kandvat kaamerat. Käesolev kirjutis aga räägib hoopistükis teisest, mind tänaseks juba pea samapalju inspireerivast kaameramargist.
Nüüd jõudes eelmise aasta hilissuve juurde, siis õnnestus kukutada oma K1 statiiviga selili, mille käigus purunes selle pildiotsija...